10 müüti arvuti viiruste kohta

1. Viirused paljunevad omapead
    Viirused ei saa omapead käivituda. Järelikult ei saa nad ka iseseisvalt aktiveeruda. Õigupoolest ei saa viirus midagi teha, enne kui on käivitatud nakatunud programm või on tehtud alglaadimine nakatunud kettalt.

2. Viirused levivad eri tüüpi arvutite vahel
    Kuigi teoreetiliselt on võimalik kirjutada viirus, mis levib eri tüüpi arvutitel, on seda väga raske realiseerida. Tuntud DOSI viirused ei nakata teist tüüpi arvuteid, näiteks nagu Macintoshid, UNIXi arvutid või VAXid.

3. Viirused võivad nakatada kirjutuskaitsega kettaid
    Kui kettal on peal kirjutuskaitse, siis ei saa sinna midagi kirjutada. Ketas võib nakatuda ajal, kui kirjutuskaitse on maha võetud, seega tasub kontrollida ka kirjutuskaitsega kettaid.

4. Mõned viirused on ohutud
   Mõned viirused ei hävita midagi sihilikult. Tegelikuit ei tee enamik viiruseid midagi muud peale enese levitamise. Mõned viirused ainult teatavad oma olemasolust ja see võib tunduda ohutu. Sellest hoolimata on kõik viirused ohtlikud. Isegi väga lihtsad ja “ohutud” viirused võivad muuta oma kandjad ebastabiilseiks või täiesti kasutuskõlbmatuiks. Kui mitte muud, siis kulutavad viirused kettaruumi ja aega ning muudavad programmide koodi. Lisaks tuleb viirused arvutist kõrvaldada, selleks et nad ei nakataks teisi arvuteid ja see on juba iseenesest tüütav.

5. Ainult varastatud tarkvara võib sisaldada viiruseid
   Enamasti levivad viirused varastatud programmide abii. Nakatunud Public Domain või illegaalne tarkvara on olnud väga paljudel juhtudel nakkuse kandjaks. Kahjuks on aga ka dokumenteeritud juhuseid uute arvutite ja pakitud tarkvara puhuI. Kõige tüüpilisem nakkuskandja on aga andmete ja boot-viirusega flopi

6. BBS-ki levitab viiruseid
    Vähesed avastatud viirustes on levinud BBSide või FTP site’ide kaudu. SysOpid on tavaliselt viiruste suhtes rohkem ettevaatlikud kui tavaline rahvas. SysOpid kaitsevad tavaliselt oma arvuteid viiruste vastu. Pealegi ei saa boot-viirused (nagu näiteks Michelangelo ja Form) teoreetiliselt BBSide kaudu levida.

7. Viirustõrjeprogrammid kaitsevad viiruste vastu
    See on tõsi vaid niikaua, kui viirustõrjeprogramm on värske. Skanner-tüüpi viirustõrjeprogrammid, mis kasutavad viiruste leidmiseks koodi näiteid, leiavad vaid tuntud viiruseid. Seega annab vana viirustõrjeprogramm võltsi kaitstuse tunde, kuna ta ei suuda avastada uusi viiruseid.

8. Viirused võivad lõhkuda arvuti
   Tarkvara ei saa lõhkuda kaasaegseid arvuteid. Ajast aega on liikunud kuulduseid, et viirused on pannud monitore plahvatama või lõhkunud kõvakettaid. Mitte ühelgi korral neist juhtumitest pole tõestatud, et seda tegi viirus.

9. Minu arvuti ei saa nakatuda
    Mida vähem tuuakse arvutisse andmeid väljastpoolt, seda väiksem on nakatumise tõenäosus. Sellegipoolest pole keegi absoluutselt kaitstud. Teisisõnu, probleemid viirustega löövad sageli välja suures ulatuses.

10. Ainuke võimalus viirusest lahti saada on kõvaketta formaatimine
   Selleks on väga harva vajadust. Tavaliselt suudab hea viirustõrje programm eemaldada viiruse ilma andmeid kaotamata.