veenduda kas kõik ketta sektorid on töökorras, märgistab rikutud sektorid ja loob kettale sisemise aadresside tabeli (FAT), mida kasutatakse kõvakettale salvestatud failide ülesleidmiseks ja (Kõvaketta ettevalmistamine Windows`i ja teiste opsüsteemide värskeks või ümber installeerimiseks.)

 

Mis on kõvaketta formateerimine?

Kasutatakse kahte tüüpi formateerimist: a) kõrgema tasemega vomindamist (high-level format), mida teostatakse käsu format abil ja mida me tavaliselt kasutamegi; b) madalama tasemega vormindamist (low-level format), mida tehakse käsu fdisk abil.
Kõrgema tasemega vormindamine (käsk format)—see on kompuutri kõvaketta ettevalmistamine temale andmete kirjutamiseks ja nende lugemiseks sealt. Kui Sa formateerid (vormindad) oma kõvaketta, siis operatsioonisüsteem kustutab kogu kettal oleva informatsiooni, testib ketast, et ühtlasi luuakse sellega siis ka vastavad FAT failisüsteemid (Windows 95 eri versioonides saab kasutada kas ainult FAT-16 või nii FAT-16 kui ka FAT-32 failisüsteemi; Windows 98-s saab kasutada FAT-32 failisüsteemi; Windows 2000 ja XP-s saab kasutada nii FAT-32 kui ka NTFS failisüsteemi). Enne kõvaketta kasutamist tuleb ta formateerida.
Märkus: Tegelikult ei kustutata kõvaketta formateerimisega Sinu andmeid, kustutakse ainult see aadresside tabel (FAT) ja spetsialisti ning eriprogrammidega abil on võimalik neid andmeid jälle taastada. Noh, aga tavakasutajale tähendab see ikkagi oma andmete lõpplikku kadumist...
Madalama tasemega formateerimine (käsk fdisk)— selle DOS ja Windows utiliidi abil saame me oma kõvaketast valmistada ette tema formateerimiseks ja temale jaotuste loomiseks. Kõik uued kõvakettad on juba tehases sel moel vormindatud ja meie kasutame seda vahendit siis, kui me hakkame uuele kõvakettale installeerima operatsioonisüsteemi või kui me tahame oma kõvaketast puhastada ja seejärel luua talle uued jaotused või kui meie kõvakettal tuleb rikutud jaotuste asemele luua uued jaotused. Ka käsk fdisk kustutab kõik andmed.

 

Millal me kasutame kõvaketta formateerimist:

Me kasutame teda:

• Kui me ostame uue kõvaketta;
• Kui me ostame teise juba kasutatud kõvaketta ja me soovime selle puhastada ja talle luua uued jaotused;
• Kui meie kõvaketas on rikutud viiruste poolt ja muul moel ei ole enam võimalik oma süsteemi taastada;
• Kui meie kõvaketta jaotused (partition`id) on rikutud viiruste või siis kolmandate firmade jaotuste loomise programmide poolt;
• Kui me soovime oma vana operatsioonisüsteemi asemele installeerida tema uuema versiooni või siis hoopis mingi teise operatsioonisüsteemi;
• Kui meie olemasolev operatsioonisüsteem on nii "nässus", et teda ei ole muul moel enam võimalik taastada ja me peame oma ketta puhastama, et seejärel uuesti installeerida opsüsteem;
• Kui me ostame poest uue kompuutri, millesse on tootja poolt Windows operastioonisüsteem juba eelnevalt installeeritud ja kuna sel juhul on tänapäeva suuremahuline (40-300GB) kõvaketas ainult ühe jaotusega ja me soovime selle ketta jagada eraldi jaotusteks.

Mis on kõvaketta jaotus (partition)?

See on meie kõvaketta jagamine eraldi isoleeritud sektsioonideks (st jaotusteks ehk partition`ks). Me saame DOS süsteemis jaotada oma üheainsa kõvaketta niimoodi, et temale loodud iga jaotus käitub nii nagu oleks ta eraldi omaette kõvaketas. Piltlikult õeldes on meie kõvaketas nagu elumaja ja temale loodud jaotused on siis selle elumaja korterid. Igasse eraldi jaotusse võime me installeerida eri operatsioonisüsteemi (nt Windows ja UNIX või Linux) ja igat eraldi jaotust võime me veel omakorda jagada osadeks, et hoida nendes siis erinevat tüüpi andmeid. Kõvaketast oleks vaja ka selleks jagada, et me saaksime oma ketast efektiivsemalt kasutada temale formateerimise käigus loodava õige failisüsteemi abil ja et jagada tänapäeva suuremahulised kõvakettad loogilisteks ketasteks.

On olemas peajaotused (Primary partition) ja laiendatud jaotused (Extended partition).
Me saame oma kõvakettale luua:
a) kuni 4 peajaotust (primary partition`i) ja siis igasse jaotusse installeerida erinevad operatsioonisüsteemid või
b) siis luua 3 peajaotust ja lisaks veel ühe laiendatud jaotuse (extended partition), mille sisse me võime seejärel luua omakorda väiksemad sektsioonid, mida kutsutakse loogilisteks ketasteks (logical drive) ja mis on vajalikud selleks, et me saaksime oma eri tüüpi andmeid hoida kõvaketta eraldi sektsioonides. Sinna extended jaotusse võib neid loogilisi kettaid luua niipalju kui soovime ja see sõltub juba meie olemasoleva kõvaketta mahust...;
C) me võime aga luua ka ühe peajaotuse ja siis lisaks veel ühe laiendatud jaotuse, kuhu omakorda loome vajaliku arvu loogilisi kettaid;
d) võime luua ka üheainsa peajaotuse ja rohkem ei midagi ning sellesse peajaotusse installeerime siis oma üheainsa operatsioonisüsteemi (nt Windows XP) ja kõik ülejäänud programmid; loomulikult salvestame sinna ka siis oma kõik andmed.
NB! Me saame oma operatsioonisüsteemi või mitu opsüsteemi installeerida ainult peajaotustesse (primary partition), tavaliselt on tavakasutajal üksainus peajaotus ja sinna on siis installeeritud ka opsüsteem ning tavaliselt on selleks peajaotuseks C:.
Kui me ostame poest kompuutri koos sinna installitud opsüsteemiga, siis on meie kõvaketas ainult üheainsa jaotusega (C:) ja seal ei ole ka seda extended jaotust koos tema loogiliste ketastega.
Kui me ostame poest uue kõvaketta, siis ei oma ta ühtegi jaotust ja meil tuleb ta enne opsüsteemi installeerimist jaotada ja seejärel vormindada.
Seega kasutatakse kõvaketastel tavaliselt kas:

• Ühte jaotust (peajaotust ehk primary partition`i), kuhu on installeeritud üksainus opsüsteem ja kõik programmid ning andmed. Sel juhul me näeme oma My Computer kaustaaknas ainult ühte kettatähist ja selleks on C: (muidugi on seal lisaks veel näha meie disketiseadme, CD/DVD-ROM seadmete, väliste kõvaketaste, mälupulkade ja virtuaalsete ketaste tähised, juhul, kui nad meil olemas on);
• Või siis ühte peajaotust, kus on nii opsüsteem kui ka andmed ja temale lisaks veel ühte laiendatud jaotust (extended partition`i), kuhu on siis omakorda loodud mitu väiksemat jaotust ehk õigemini loogilist ketast (logical drive).
  Erinevaid operatsioonisüsteeme saab installeerida ainult jaotustesse (partition), neid ei saa installida extended jaotusse (rääkimata tema sees olevatesse loogilistesse ketastesse). Kohe allpool toongi ära My Computer akna, mis näitab, et antud arvuti kõvakettale on loodud üks peajaotus ((Local Disk (C:)) ja lisaks veel laiendatud jaotus, kuhu on omakorda loodud kolm loogilist ketast ((Local Disk (D:), Local Disk (E:) ja Local Disk (F:)):
  
  Kui Sinu kõvakettal on ainult üks jaotus, siis on My Computer aknas ainult C: ketta, disketiseadme ja CD/DVD-ROM seadme tähised...

Me võime ka otse Windows`is jaotada ja formaatida oma kõvaketast, aga sel juhul me kustutame kõik oma andmed, erandiks on aga tulevane Windows Vista operatsioonisüsteem, kus meie andmed säilivad; Vista`st saad täieliku eestikeelse ülevaate aadressilt: http://www.zone.ee/abi2/WinVista/WindowsVista.html
Kuid me võime kasutada ka kolmandate firmade kõvaketta jaotamise programme, näiteks nagu Partition Magic, aga nendega peab olema väga ettevaatlik, sest kasu asemel võime me tulemuseks saada ainult rikutud kõvaketta ja Windows Vista`s ei tohi esilagu üldse kasutada neid kolmandate firmade programme, sest Vista kasutab uut täiustatud NTFS failisüsteemi.
NB! Ka peab teadma seda, et kui me tahame puhastada oma kõvaketast ja installeerida sinna Windows 95 või Windows 98/ME opsüsteemi, siis saame me oma kõvaketta enne installeerimist jaotada ja formateerida ainult DOS käsurea kaudu ning selleks peab meil olema Windows 95 või siis Windows 98 stardidiskett/laadimisdiskett (+ loomulikult ka Windows`i installeerimise CD-plaat).
Kui me installeerime aga Windows 2000 või siis Windows XP, siis võime me oma kõvaketast jaotada ja formaatida nii dos käsurea kaudu kui ka Windows 2000 või XP installeerimise plaadi kaudu, sest installeerimise käigus pakutakse meile "format your hard drive" ("formateeri oma kõvaketas") parameetrit. Et kasutada installeerimise plaadi antud vahendit, selleks tuleb meil seada oma kompuuter nii et tema alglaadimine tehakse otse CD-ROM seadmelt, kuhu me olime eelnevalt pannud oma Windows`i installeerimisplaadi. Kompuutri alglaadimise/käivitamise seadmeid saame me valida kompuutri BIOS`i kaudu.

 

Fdisk ja format käskude kasutamise juhis:

Nagu ma juba eelpool kirjeldasin, kasutame me neid fdisk ja format käskusid siis kui me hangime endile teise kõvaketta või siis kui me puhastame enda kõvaketta, et sinna teha oma opsüsteemi ümberinstall või kui meie kõvaketas/opsüsteem on rikutud viiruste või muude programmide poolt. Kui me installeerime Windows 95 ja Windows 98 esimest korda või kui me installeerime ta ümber, siis saamegi me seda teha ainult DOS käsurea kaudu.
Windows 2000 ja Windows XP puhul saame me teha seda nii dos käsurea kui ka Windows`i installeerimisplaadi kaudu.

a) Fdisk utiliidi kasutamine:

FDISK jookseb DOS keskkonnas ja ta ei oma meile juba harjumuspärast graafilist keskkonda (GUI), st meil tuleb temaga töötada tekstilises keskkonnas (mitte akendes) ja me ei saa kasutada oma hiirst vaid kõik käsud ning valikud tuleb tippida klaviatuurilt. Mõnele on see võib olla võõras asi, aga fdisk on tegelikult väga lihtne, tuleb järgida ainult juhiseid, mida ei olegi nii palju.
Kuna fdisk`i kasutatakse kõvakettale jaotuste loomiseks, siis toon kohe siin allpool ka ühe pildi juba jaotustega kõvakettast; see pilt on tehtud Windows XP-s. Kellel on Windows XP, see saab enda kõvaketaste ja nendes olevate jaotuste kohta infot nii: Tee My Computer ikoonil paremklõps, siis vali kontekstmenüüst käsk Manage, seejärel klõpsa avanevas Computer Management akna vasemas paanis elemendile Disk management ja akna paremasse poolde ilmubki info. (Sealt aknast saab ka oma kõvaketta Extended jaotust ja loogilisi kettaid teatud määral seadistada: muuta nende kettatähiseid, formaatida neid, kustutada loogilisi kettaid, muuta laiendatud jaotuse mahtu jne; kuid selles aknas peab tegutsema väga ettevaatlikult, sest formaatimisel ja laiendatud jaotuse muutmisel kustutatakse ka kõik andmed...; Windows Vista`s asi lihtsam, sest seal andmed säilivad!):

Nagu siit pildist on näha, on see kõvaketas 120-GB mahuga ja talle on loodud neli NTFS failisüsteemiga jaotust: üks peajaotus (primary) ja üks laiendatud jaotus (extended partition), kuhu sisse on seejärel loodud kolm loogilist ketast (logical drives). See laiendatud jaotus on tumerohelise raami sees. Peajaotusse ((Primary partition`i (C:)) on installeeritud ka Windows XP operatsioonisüsteem, sinna ta tavaliselt installeeritaksegi ja seetõttu nimetatakse teda ka süsteemikettaks (System). See pilt aitab saada aru, et kuidas ketta jaotamine välja näeb.

Ok, alustan nüüd kõvakettale jaotuste loomise näitega ja teen seda samm-sammult.
Kõvakettal on esimeseks jaotuseks tavaliselt *Primary* partition. Ja teda tähistatakse C: drive tähisega; enamasti ongi ühel kõvakettal ainult *üks* Primary jaotus [muidugi võib neid ka rohkem luua, juhul kui me seda soovime, et nendesse siis näiteks installeerida lisaks mingid muud operatsioonisüsteemid; ühele kõvakettale võib luua maksimaalselt 4 Primary jaotust].
Kui Sinu kompuutril on ainult üks kõvaketas (tavaliselt see nii ongi), siis pead Sa sellele kõvakettale looma Primary jaotuse, sest sinna tuleb Sul installeerida oma operatsioonisüsteem, nt mingi Windows. Opsüsteemi saab installida ainult Primary partition`isse (peajaotusse).
Aga kui Sinu süsteemis on kaks, kolm või enamat kõvaketast, siis ei pea Sa sellele teisele, kolmandale jne kõvakettale looma seda Primary jaotust.
Ühele kõvakettale või luua ainult üheainsa extended partition`i (laiendatud jaotuse) ja see laiendatud jaotus on ette nähtud seks juhuks, kui me soovime oma kõvakettale luua lisajaotusi (nn loogilised kettad), mis ei ole peajaotused. Kui me loome oma kõvakettale extended jaotuse, siis iseenesest temaga ei ole meil midagi peale hakata, me saame teda kasutada alles siis, kui me loome tema sisse vähemalt ühe Logical DOS drive (st nn loogilise ketta).
Seega luuakse loogilised kettad laiendatud jaotuse sisse ja see on väga vajalik asi, eriti tänapäeva suuremahuliste kõvaketaste puhul. Igale loogilisele kettale antakse automaatselt omaenda kettatähis, näiteks kui meil on üks kõvaketas ja me loosime sinna ühe Primary Partition`i ja Extended Partition`i ning omakorda selle extended jaotuse sisse 4 lisajaotust ehk loogilist ketast, siis pannakse neile järgmised kettatähised: C: (see on peajaotus, kuhu installime oma operatsioonisüsteemi), D:, E:, F: ja G:, kus D:, E:, F: ning G: tähistavad loogilisi kettaid. Neid Logical DOS drive`isid võime me luua niipalju kui soovime.
Näiteks, Sa võid kasutada FDISK`i, et luua oma 80-GB kõvakettale jaotused järgmisel viisil:

• üks 20-GB Primary partition = C: drive
• üks 60-GB Extended partition, mis sisaldab kahte 30-GB`st Logical DOS drive`i [D: + E:]. Aga Sa või siia laiendatud jaotusse luua hoopis kolm 20-GB`st loogilist ketast (st Logical DOS drive`i).

Laadimisdiskett (Bootable Floppy Disk):

 

Selleks, et kasutada FDISK ja FORMAT vahendeid, peab meil olema laadimisdiskett (stardidiskett), et tema abil käivitada kompuutrit ja jõuda seejärel DOS käsureale. Olenevalt sellest, et millist Windows`i versiooni me tahame oma kõvakettale installeerida, peab meil olema ka vastava versiooni stardidiskett.
Endale sobiva laadimisdisketi saad Sa alla laadida aadressilt http://bootdisk.com/bootdisk.htm või siis aadressilt: MyBootDisk.com
Märkus: Teadmiseks neile, kellel on vanemad kompuutrid Windows 95 versioonidega, et Windows 95-s tehtud laadimisdisketid (startup disk) ei sisalda arvuti CD-ROM seadme tuge ja sellistele laadimisdiskettidele tuleb meil endil käsitsi kopeerida vastavad tugifailid. Kuid sellel bootdisk.com kodulehel on Windows 95 laadimisdiskettidele see tugi juba sisse lülitatud nii et ka sellega ei ole muret!
Veel nendest Windows 95 versioonidest niipalju, et nad saavad kasutada erinevaid failisüsteeme ja seda peab kõvaketta formateerimisel teadma:

• Windows 95 saab kasutada ainult FAT-16 failisüsteemi;
• Windows 95 A saab kasutada samuti ainult FAT-16 failisüsteemi;
• Windows 95 B saab kasutada nii FAT-16 kui ka FAT-32 failisüsteemi (siin tuleks formateerimisel valida FAT-32);
• Windows 95 C saab kasutada nii FAT-16 kui ka FAT-32 failisüsteemi (siin tuleks formateerimisel valida samui FAT-32);

Lae sealt saidist endale sobiv fail alla, näiteks oma töölauale, siis pane uus tühi diskett disketiseadme sahtlisse ja tee sellel allalaetud .exe failil 2x klõps ja saadki endale vastava laadimisdisketi.

NB! On veel üks probleem, nimelt fdisk utiliit ei suuda luua jaotusi kõvaketastele, mis on suuremad kui 64 CB`i, st ta ei tunne sellist kõvaketast ära või siis teatab tema vale suuruse. Nimelt ta teatab kõvaketta täissuuruse miinus 64 GB. Näiteks, kui sul on kõvaketas mahuga 120 GB, siis teatatakse Sulle tema mahuks ainult 120-64=56 (st teatatakse, et Sinu kõvaketta mahuks on ainult 56 GB). Kui sul tekib antud probleem, siis mine järgmisele aadressile: http://support.microsoft.com/?kbid=263044 ja lae sealt lehe lõpust alla Download 263044usa8.exe - English now fail või vajuta siinsamas sellele eelmisele lingile.
Aga kui Sul on juba oma laadimisdiskett olemas või kui Sa laadisid selle alla sealt http://bootdisk.com/bootdisk.htm saidist, siis lae siitsamast kodulehest alla see uuendatud fdisk ja kopeeri ta siis oma laadimisdisketile, et asendada sealasuv tema vanem versioon, vajuta siia!

Nüüd, kui Sul on see laadimisdiskett olemas, siis pane ta oma disketiseadmesse ja tee kompuutri ümberlaadimine või siis käivita ta. Ja Sa jõuad DOS käsureale [A:>], tipi sinna käsk FDISK ja vajuta siis klahvi <Enter>. Ja nii me alustasimegi oma kõvakettale jaotuste loomist.

Märkus: Kui Sa kasutad Windows 95 stardidisketti, siis ilmub kohe see dos käsurida, aga kui Sa kasutad Windows 98 laadimisdisketti, siis ilmub ekraanile Startup menu, kus on mitu parameetrit:

Vali sealt parameeter 2 ( Start Computer with CD-ROM Support )  ja vajuta <Enter>;
(Aga kui see dos käsurida ei ilmugi vaid alglaadimist alustatakse hoopis Sinu CD-ROM seadmelt, siis mine BIOS`i ja vali sealt alglaadimise seadmeks oma disketiseade.)

 

Nüüd ilmub järgmine loosung:

Sellega küsitakse, et kas Sa soovid suuremamahulise ketta tuge (("Do you wish to enable large disk support (Y/N)....?)), vasta Yes, st vajuta klahve Y ja siis ENTER. "Suure ketta tugi" toetab FAT32 [ja ka NTFS] failisüsteeme, mis lubavad meil luua 2GB`st suuremaid jaotusi. Kui Sa vastad 'No,' siis antakse Sulle FAT16 failisüsteem, mis lubab Sul luua ainult kuni 2GB jaotusi ja see on suurte kõvaketaste puhul ebasoovitav. (Aga kui Sul on vana-vana kompuuter ja Sa tahad sinna installida Windows 95 või 95 A versiooni, siis peadki Sa vastama siin 'No'.)

 

Seejärel ilmub FDISK enese esimene ekraan:

 

Oletame, et Sul ei ole uus kõvaketas ja sel juhul pead sa esmajärjekorras kustutama oma olemasolevad jaotused. Seega vali siit punkt #3 (vajuta klahvi 3 ja seejärel klahvi ENTER). [Kui Sul on aga täiesti uus kõvaketas, siis ei ole Sul ühtegi jaotust, mida saaks kustutada. Sel juhul tuleb kohe algul siit valida punkt #1]
Märkus: Juhul, kui Sul on rohkem kui üks kõvaketas, siis pead Sa esmalt valima siit punkti #5: Change current fixed drive, et saada ligi oma vastavale kõvakettale. See punkt ilmub ekraanile ainult siis, kui Sul on mitu kõvaketast. Ja veendu, et Sa töötad sel juhul ikka selle õige kõvakettaga, sest kõik andmed kustutatakse—töödeldava ketta number kuvatakse akna ülaosas rea "Current fixed disk drive" järel.

 

Ilmub Fdisk`i kustutamise ekraan:

 

Oma kõvaketta puhastamisel peab teadma seda, et kustuta alati oma jaotused "ümberpõõratud" järjekorras, vastupidiselt nende loomise järjekorrale. Ehk teisiti õeldes, kustuta alati kõigepealt kõik oma loogilised jaotused/kettad (Logical DOS drives ) alustades kõrgeima kettatähisega loogilisest kettast. Seejärel kustuta oma kõvaketta laiendatud jaotus (Extended partition) ja lõpuks kustuta peajaotus (Primary partition).
Märkus: Kui Sul tekib raskusi NTFS failisüsteemiga (kasutatakse Windows 2000 ja Windows XP`s) jaotuste või siis Non-DOS Partition`ide kustutamisega, siis kasuta selleks sellist programmikest nagu delpart.exe. Lae ta siit kodulehelt alla, vajuta siia! Kui Sa oled ta alla laadinud, siis kopeeri see pisike utiliit oma laadimisdisketile ja käivita ta seejärel sealt. Kustuta NTFS või non-dos jaotused, siis tee kompuutri restart ja loo uued jaotused juba Fdisk abil.

Kui Sa oled kõik oma jaotused kustutanud, siis vajuta ESC klahvi, et jõuda tagasi fdisk`i esimesse ekraani (tema peamenüüsse).

 

Fdisk`i jaotuste loomise ekraan:

Lood nüüd endale uued jaotused, vali selles esimeses ekraanis (FDISK Options ekraanipildis) punkt #1: Create DOS partition or Logical DOS Drive ja ilmub jaotuste loomise ekraan:

Hakka oma jaotusi looma järgmises järjekorras: Esimesena loo > Primary jaotus. Teisena > Extended jaotus. Ja lõpuks > Logical DOS Drive (s) [st loo loogilised kettad oma äsjaloodud Extended partition`i sisse]; vaata eelmist pilti...
Märkus: Kui Sul on mitu kõvaketast (nt 2 kõvaketast), siis ei pea Sa ilmtingimata looma igale kõvakettale seda Primary jaotust, sest kõvaketas töötab väga hästi ka ilma selle Primary partition`ita, sest ta ei ole ainus kõvaketas Sinu süsteemis. Sa vajad ainult ühte Primary jaotust oma süsteemi (see loo oma esimesele kõvakettale). Kõik ülejaanud kõvakettad võivad omada ainult Extended jaotusi ja nende sisse loodud loogilisi kettaid. Kui Sa lood aga igale kõvakettale Primary jaotuse, siis võib süsteemil tekkida failide ülesleidmisega hiljem probleeme.

Nüüd alustasid Sa oma Primary partition`i loomist ja kui Sult küsitakse, et kas Sa soovid selleks kasutada oma kõvaketta *kogu* ruumi, siis vasta 'No' ja sisesta kettaruumi maht, mida Sa tahad oma C: kettale eraldada. (Juhul, kui Sul on ainult üksainus kõvaketas, siis tuleb talle luua see peajaotus ja selle primary partition`i kettatähiseks pannakse C:. Näiteks, kui Sul on kõvaketta mahuks 40 GB, siis võid sellele C: kettale eraldada umbes 10-15 GB. Windows Vista vajab aga vähemalt 15 GB kettaruumi! Sinna C: kettale/jaotusse tuleb Sul hiljem installeerida oma operatsioonisüsteem, näiteks mingi Windows.)
Kui Sa omad aga väiksemahulist kõvaketast või kui Sa ei viitsi nende jaotustega rohkem tegeleda, siis vasta siin 'Yes' ja sel juhul luuakse Sinu kõvakettale ainult üksainus jaotus ja see on Primary jaotus. Kuid suuremamahuliste kõvaketaste puhul ei maksaks seda siiski teha!

Sinu poolt loodud esimene jaotus tehakse automaatselt Active partition `iks (Aktiivseks jaotuseks) ja kui seda ei tehta, siis võib FDISK seda Sinult küsida või vali siis ise peamenüüst punkt 2: Set active partition. Tavaliselt on selleks aktiivseks jaotuseks C: ketas. Isegi, kui Sa ei installeeri oma operatsioonisüsteemi sinna C: kettale, siis ikkagi installitakse sinna opsüsteemi laadimise võtmefailid, näiteks nagu boot.ini fail.
Kuna ühele kõvakettale või luua kuni 4 Primary jaotust, siis korraga võib aktiivseks jaotuseks olla ainult üks peajaotus. Seda aktiivset jaotust võib ka muuta.
Kuid tavakasutajal on siiski tavaliselt üksainus kõvaketas ja üksainus jaotus (Primary partition, mis on C: ketas ja mis on ka aktiivseks jaotuseks ning kuhu on installitud nii opsüsteem kui ka kõik muu). Või ta omab siis ühte kõvaketast, mille on üks peajaotus + laiendatud jaotus + selle laiendatud jaotuse sees olevad üks või mitu loogilist ketast.
Märkus: Kui Sa tipid oma loodava jaotuse suuruse jaoks mingit arvu, siis võid Sa sisestada kas absoluutsuurused (MB`ides, 20 000 MB = 20 GB) või siis %-des ( 25% Sinu 120-GB kõvakettast = 30 GB). FDISK ei luba Sul sisestada suuremat arvu kui 99999 MB (st 99 GB). Sa pead sel juhul kasutama % suurust ja see ei ole mingi probleem, Sa pead tippima lisaks veel ka "%" sümboli.

Extended partition (Laiendatud jaotus):

Järgmisena loome endile Extended partition`i. Igale kõvakettale võib luua ainult ühe Extended partitioni. Kasuta antud laiendatud jaotuse jaoks oma kõvaketta *kogu* ülejäänud vaba ruum. Kordan, kasuta kõik ülejäänud vaba ruum selle Extended jaotuse loomiseks. Kui Sa ei tee seda, siis jääb Sinu kõvakettale mingi osa kasutamata vaba ruumi. (Kuigi jah, hiljem võib selle vaba ruumi küll "töösse" rakendada, näiteks Windows XP-s või siis kolmandate firmade kettaprogrammide abil, aga seda peab oskama jne...)

Kui Sa oled selle laiendatud jaotuse loonud, siis viib Sind FDISK automaatselt järgmisse etappi > loogiliste ketaste (Logical DOS drives) loomise etappi. Ekraanile ilmub umbes taoline teade: "This drive has no Logical DOS drives. Would you like to create some now?" . Sisesta oma esimese loodava loogilise ketta/jaotuse mahu suurus.

Kui Sul on oma süsteemis ainult üks kõvaketas, siis pannakse temale nimeks D_drive. Sa võid selle loogilise ketta jaoks sisestada oma kõvaketta kogu ülejäänud vaba ruumi, sel juhul jääb Sinu kõvakettale kaks jaotust: Primary jaotus ja üks loogiline ketas/jaotus, mis asub selle Extended jaotuse sees. Kui Sul on suure mahuga kõvaketas, siis võiks neid loogilisi kettad aga rohkem luua...
Kui me olime enda laiendatud jaotusse loonud ühe või mitu loogilist ketast, siis sellega me lõpetasime oma FDISK utiliidi töö ja nüüd siis väljume sellest programmist—vajutame klahvi ESC.

NB! Kui sa oled oma jaotused loonud, siis ära alusta kohe oma uute jaotuste formateerimist vaid tee kompuutri ümberlaadimine ja käivita uuesti see FDISK. Seejärel vali tema peamenüüst punkt #4: Display partition information (Kuva jaotuste informatsioon) ja veendu, et kõik läks nii nagu vaja. Kui midagi läks "nässu", siis korda veelkord oma jaotuste loomise protseduuri. Alati ei tarvitse esimese korraga see jaotuste loomine õnnestuda...

b) Kõvaketta formateerimine/vormindamine (käsu Format kasutamine):

Nii Windows XP kui ka 2000 toetavad mõlemat FAT32 [File Allocation Table 32] ja NTFS [New Technologies File System] failisüsteeme. Windows 98 ja ME toetavad ainult FAT32`te.
(Windows 95 ja Windows 95 A toetavad ainult FAT16 failisüsteemi ning Windows 95 B ja C toetavad nii FAT16 kui ka FAT32 failisüsteeme.)
Seega, kui Sa laed ennast kas Windows 98 või ME-sse, siis ei saa Sa lugeda/kirjutada/ligi pääseda oma kõvaketta NTFS jaotustele (NTFS partitions). Kui Sa laed ennast kas Windows 2000 või XP-sse, siis saad Sa lugeda/kirjutada/juurde pääseda nii FAT32 kui ka NTFS jaotustele.
Juhul, kui me hakkame installeerima Windows XP/2000 opsüsteeme, siis peaksime oma kõvakettad alati formateerida NTFS failisüsteemi (see on muidugi ainult minu soovitus, mõned eelistavad süsteemiketta (C:) formateerida FAT32-ga ja ülejäänud jaotused NTFS-ga).
Märkus: Just äsja ma soovitasin NTFS failisüsteemi ja kohe ka teatan, et DOS ei toeta seda NTFS failisüsteemi, seega ei sa me oma jaotusi formateerida NTFS failisüsteemiga siis kui me kasutame DOS laadimisdisketti. Aga me saame kasutada Windows XP või Windows 2000 installeerimise CD-plaati, et formateerida oma jaotused NTFS failisüsteemi. Pealegi ongi soovitatav alustada nende operatsioonisüsteemide installeerimist ja ühtlasi ka jaotuste formateerimist (vormindamist) otse nende CD-plaatidelt. Enne võib aga kõvaketta puhastada ja talle jaotused luua FDISK utiliidi abil, võib ka formateerida FAT32-ga ja siis hiljem võib nende installeerimise CD-plaatide kaudu oma jaotusi ning failisüsteeme muuta...
PS! Windows XP ja 2000 opsüsteemides saame ka hiljem oma jaotusi/kettaid formateerida NTFS-ga, tehes neil paremklõpsu ja valides käsu Format. Formateerida ei saa siin Süsteemijaotust/ketast (tavaliselt C:), formateerida saab ainult loogilisi jaotusi/kettaid, aga ettevaatust—kui Sul on seal andmeid, siis need kustutatakse formateerimise käigus!

Pane oma laadimis/stardidiskett disketiseadme sahlisse ja tee kompuutei ümberlaadimine või käivita ta. Kõik jaotused, mis Sa olid loonud, tuleb enne kõvaketta kasutamist formateerida, muidu ei saa Sa oma kõvaketast kasutada! Aga enne sisene veelkord FDISK`i, selleks tipi DOS käsureale (A:>) käsk fdisk ja vajuta klahvi ENTER.
Seejärel vali tema peamenüüst punkt #4: Display partition information ja kontrolli, et kas seal on kõik jaotused loodud ja korras ning kirjuta ketaste tähised endale ülesse. Kui midagi ei sobi, siis tee vastava jaotuse ümberjaotamine..., siis tee uuesti restart ja kontrolli jälle. Tavaliselt teise korraga asi õnnestub!
Formateerimine erineb jaotuste loomisest; vormindamine ei kasuta FDISK utiliiti. Nüüd, kui Sa tahad formateerida oma C: jaotust (C_drive), siis tipis DOS käsureale käsk format c: ja vajuta ENTER klahvi. Vaata, et sõna "format" ja sümboli c: vahel oleks tühiklahv (tühik).
Kui Sa formateerid oma kasutuselolevat kõvaketast ja Sa soovid seal mingite jaotuste andmeid säilitada, siis veendu, et Sa formateerid ikka seda õiget jaotust/ketast, sest Sa kaotad kogu info, juhul, kui Sa formateerid vale jaotust.
Kui Sa oled oma esimese ketta/jaotuse formateerinud, siis formateeri oma järgmine ketas/jaotus ja seda seni, kuni kõik jaotused on formateeritud. Kui kõik jaotused/kettad on formateeritud, siis tee oma kompuutri restart ja Sinu kõvaketas on nüüd kasutamiskõlblik.
Alates sellest hetkest hakkavad enamik inimesi nüüd installeerima oma operatsioonisüsteemi.

 

C) Windows operatsioonisüsteemide installeerimise käivitamine:

Kui Sinu süsteem toetab alglaadimist CD-plaadilt (kõik uuemad süsteemid toetavad seda), siis pane oma Windows`i installeerimise CD-plaat arvuti CD-ROM seadme sahtlisse ja tee kompuutri ümberlaadimine. (Enne aga sisene BIOS`i ja sea seal nii et Sinu kompuutri laadimise esimeseks seadmeks oleks CD-ROM, mitte disketiseade või kõvaketas vms). Installeerimine käivitub automaatselt. Sel teel saab installeerida Windows 95, 98, ME, 2000 ja XP-d. (Windows 95, 98, ME, 2000 ja XP opsüsteemide installeerimist võib käivitada ka otse DOS käsurealt. Sel juhul pead Sa enne BIOS`is panema alglaadimise seadmeks disketi).

Kui Sinu vana süsteem ei toeta CD´lt alglaadimist või kui Sa soovid oma Windows 95, 98, ME, 2000 ja XP opsüsteeme installida otse DOS käsurealt, siis tee nii:

• Pane nii Windows`i installeerimise CD-plaat kui ka vastav laadimisdiskett (temast ja tema hankimisest oli siin ülevalpool juttu) oma sahtlitesse;
• Tee kompuutri ümerlaadimine või siis käivita ta;
• Vali punkt 2: Boot with CDROM support; (Windows 95-s jõuad Sa aga kohe DOS käsureale);
• Kui Sinu süsteem jõudis DOS käsureale, siis mine seal oma CD-ROM seadme kettatähisele, selleks tipi sinna käsureale x: ja vajuta klahvi ENTER, kusjuures sümboli "x:" asemele tipi see täht, millega Sinu CD-ROM seade on süsteemis tähistatud, vanemates kompuutrites ja ainult ühe jaotusega kõvaketaste puhul on selleks tavaliselt D: tähis. Näiteks, kui Sinu CD-ROM on tähistatud sümbolitega D:, siis tipi sinna käsureale d: ja vajuta ENTER;
• Nüüd muutub käsurida vastavalt meie näitele selliseks: D:>
• Tipi käsk setup ja vajuta ENTER ning järgi ilmuvaid juhiseid.
  Märkus: Sa võid aga ka kohe algul sinna DOS käsureale tippida käsu d:setup, et vähem vaeva näha...; sel juhul näeb käsurida välja selline: A:>d:setup, arvestades sellega, et meie CD-ROM tähiseks on D:, vanemates kompuutrites ja ainult ühe jaotusega kõvaketaste puhul see tavaliselt nii ongi.