|
Igor Jallai, Valga Vene Gümnaasiumi infojuht, õpetaja-metoodik: Aprillis toimus Valga Vene Gümnaasiumis Valga, Võru ja Põlva maakondade informaatikaõpetajate koosolek. Kolme maakonna informaatikaõpetajatele andis lahtise tunni meie kooli arvutiõpetaja Ivan Malahanov. Ega see tund tavalisest tunnist suurt erinenudki. Õpilased õppisid trükkima ega pannud tähelegi, et ei tööta Windows’is.
Pärast tundi tutvustas Zebra infosüsteemide esindaja Peeter Tamm kokkutulnuile Microsofti tarkvara rendivõimalusi. Ta pakkus välja võimaluse, kus Windows’i operatsioonisüsteemide rent maksab alates 50 arvutist aastas null (0) krooni. Ilmselt loodab firma, et kui õpilane on koolis Microsofti programmidega harjunud, hakkab ta hiljemgi neid kasutama.
Minu arust ei tohiks õpilasi õpetada kasutama ainult ühte operatsioonisüsteemi. Infoühiskonnas peame oskama kasutada iga arvutit, sõltumata sinna installeeritud programmidest.
Meie koolis on kolm arvutiklassi. Ühes on Windows XP, teises Windows 98 ja kolmandas Linux. Gümnaasiumimaja kõigi ainekabinettide arvutid on internetiühendusega. Kokku on kooli infosüsteemis 66 arvutit, kuid alla viie aasta vanad on neist vaid 29. Peale ainekabinettide on õpetajatele eraldi arvutiruum.
Õpilastel on võimalik kasutada arvutiklasse pärast tunde kuni kella kuueni õhtul ja pühapäeviti kella 12–16. Mõni arvuti on ka raamatukogus, kus õpilased võivad kogu päeva infot või interneti vahendusel kirjandust otsida.
Valga Vene Gümnaasiumis töötab kaks informaatikaõpetajat. Mullu loodi uus ametikoht: laborant-infotehnoloog teenindab arvutiparki, paigaldab ürituste jaoks aparatuuri, seab kooli kodulehekülje tarbeks üles materjali ja tegeleb muu jooksva tööga. Infotehnoloogiaga seotud tööd koolis juhatab infojuht. Tööd jätkub kõigile, mida ei saa aga öelda töötasu kohta.
Kogu riigis on koolide arvutistamisele kulutatud tohutud summad, aga pole loodud süsteemi, mis võimaldaks olemasolevat infotehnoloogilist baasi efektiivselt kasutada.
Tean koole, kus arvutiõpetaja, laborant-infotehnoloog ja infojuht on üks ja sama inimene. Mõne arvutiga maakoolis selline olukord ehk õigustab end, kuid pahatihti veeretatakse ka suures linnakoolis kõik arvutitesse puutuvad ülesanded informaatikaõpetaja kaela. Arvutiõpetaja kohustuste hulka ei pea kuuluma arvutite seadistamine, kooli kodulehekülje loomine ja uuendamine, paljude infotehnoloogiaprojektide kirjutamine. On koole, kus infojuht käib sümboolse tasu eest koolis paar tundi nädalas.
Arvutiklassid avatuks
Arvutiklasside masinapark vananeb, aga on suletud mitme luku taha ja seda kasutatakse vaid mõni tund nädalas või, mis veel hullem, tassitakse lihtsalt laiali. Kas riigile ja kohalikule omavalitsusele, kes on koolide arvutistamisse pannud suuri summasid, on tõesti ükskõik, mis edasi saab? Probleemid püütakse lükata omavalitsuste kaela, kellel pole ju ühesuguseid võimalusi. Mõnel on raha vähe, teisel – veel vähem.
Seepärast teen ettepaneku viia kõigis Eesti koolides sisse infotehnoloogi ja laborandi-infotehnoloogi ametikoht. Tema palk oleneks õpilaste, hooldatavate arvutite ja muidugi ka koolide ja koolihoonete arvust, mida spetsialist hakkab teenindama. On ju selge, et ühe kooli 40 arvuti hooldamiseks läheb vähem aega ja energiat kui kahe kooli 20 arvuti töökorras hoidmiseks. On vaja kiirustada, kui me ei taha, et tormiliselt alanud Tiigrihüpe lõpeb lõhkise küna ees.
Esimesest klassist viimaseni
Kuidas olemasolevat kasutada? Loomulikult ennekõike laste õpetamiseks. Näiteks toon meie kooli.
Tunnid peetakse arvutiklassides. Esmalt teevad lapsed arvutiga tutvust. 1.–4. klassini on tunnid vormistatud pikapäevarühmana, kus lapsed käivad lapsevanemate avalduse alusel. Lapsed õpivad programme käivitama, trükkima, tegelevad õppeprogrammidega, õpivad kasutama internetti ja tutvuvad lihtsate mängudega. 5. klassist algavad informaatikatunnid, kus lapsed õpivad failide süsteemi, võrgus töötamist, failide säilitamise õigsust. 6. klassis õpitakse koostama ja trükkima dokumente. 7. klassis on informaatikatund korraldatud ringitööna. Õpitakse internetti, failide transportimist, koostatakse esimesed koduleheküljed. 8. klassis õpitakse PowerPoint’i ja Publisher’i, lapsed koostavad presentatsioone ja publikatsioone. 9. klassis õpitakse elektroonilisi tabeleid.
Gümnaasiumis valivad õpilased kursuseid. Pakutakse programmeerimist, andmebaaside koostamist, tehnilist joonestamist, veebilehekülgede koostamist ja üldinformaatikat.
Järgmiseks aastaks koostame 8.–9. klassidele kunstiõpetuse programmi, kus hakatakse õppima kujundamise, joonestamise ja joonistamise aluseid ning töötlemist.
Täiskasvanute õpe on oluline
Valga Vene Gümnaasiumi arvutiklassides viisid kolm meie õpetajat kahe aasta jooksul läbi “Vaata maailma” projekti kursusi. Neis osales üle 500 valgalase. Majast käis läbi 1783 inimest linnast ja 3010 maakonnast. Väljaõppe on saanud 8,4% Valgamaa elanikest – see on riigis neljas näitaja.
Neljandat aastat järjest toimuvad Valga Vene Gümnaasiumis Tiigrihüppe programmi “Arvuti koolis” raames arvutikursused õpetajatele. Selle on läbinud 220 õpetajat, lasteaedade ja muusikakooli töötajat.
1996. a loodi mittetulundusühing Valga Arvutikeskus (www.hot.ee/arvutikeskus), mille koosseisu kuulusid algselt ainult meie kooli, aga nüüd ka kahe teise Valga kooli informaatikaõpetajad. Meie klassides on saanud arvutiõpet 210 töötut, samuti Eesti Raudtee, Elioni (Eesti Telefoni), AS Sangari ja teiste linna ja maakonna asutuste töötajad. Mõnikord toimusid kursused ka Tartus. Meie koolis saab sooritada ka eksameid arvutikasutaja oskustunnistuse saamiseks.
Juba üle aasta annab Valga Arvutikeskus välja venekeelset ajalehte WALK, mida saab lugeda ka interneti vahendusel (www.hot.ee/arvutikeskus/walk).
Eelnev on näide sellest, mida kool võib saavutada, kasutades infotehnoloogilist baasi ja inimressurssi arukalt. See poleks olnud võimalik kooli ja linna juhtkonna toeta.
Arvan, et kooli õppeprogrammi, peamiste ametikohtade, palkade jaotuse, töötajate tööaja ja -kohustuste korralduse infotehnoloogia vallas peab kehtestama haridus- ja teadusministeerium. Arvutiõppele koolides tuleb pöörata tähelepanu, et kindlustada kõigile lastele võrdsed võimalused hariduse omandamiseks. Ka arvutiõppes.
Allikas: Õpetajate Leht 7. mai 2004
www.opleht.ee/Arhiiv/2004/07.05.04/aine/3.shtml
|
